Kõik artiklid

Kuidas valida kuivülikonda aastaringseks kajakisõiduks

Kuivülikonnaga ‘märjaks’ saamine on kui jäine vesi hane selga

„Pole olemas kehva ilma, on vaid kehv riietus,“ ütles mulle kunagi üks laigulist vormi kandev mees.

Sama ka süstasõiduga, mis saigi ajalooliselt tegelikult jäistes vetes alguse. Kusjuures esialgne külma ilma süstariietus tehti rasvaga veekindlaks impregneeritud hülgenahast, mis töötas ühtlasi ka pritsmepõllena. Nimeks oli sellel üsna lohvakalt istuval rõivaesemel tuiliq.

Tänapäeval keegi hülgenahka selga tõmbama ei pea, ning saab endale sobiva alternatiivi meie kuivülikondade seast valida.

Aga kuidas seda õiget valida? Alustame kõige olulisemast.

Tihendid kuivülikonna käistel, kaelusel, jalgadel

Ehk see, mis lõpuks vetthülgavast tuulejakist kuivülikonna teeb. Tihendid pannakse ümber käiste ja kaela, sokkideta ülikonna puhul ka ümber pahkluu.

Latekstihendid

100% veekindlad isegi kärestikulisel jõel ja tormisel merel, et soe alusriietus igal juhul kuivaks jääks. Latekstihendid pakuvad kindlustunnet kajakiga rohkem mängida, kuna külma vette kukkumine pole tõeliselt kuiva ülikonnaga ebameeldiv.

Latekstihenditega kuivülikondi kasutatakse nii lainetes möllamiseks kui ka pikkadel retkedel, seega on naturaalne lateks igati mitmeotstarbeline.

Neopreentihendid

Mõndadele mugavamad – eriti just kaela ümbert. Neopreen on ka soojem ja pehmem kui lateks.  Lisaks välistavad neopreentihendid ka lööbe tekkimise lateksiallergikutele, neid on lihtsam selga-jalga-kätte panna, ning on rebenemisele vastupidavamad kui lateks.

Ühesõnaga igati töökindel värk.

Ainukene miinus latekstihenditega võrreldes on see, et need ei ole 100% veekindlad. Jah, neopreentihenditest hakkab vaikselt vett läbi immitsema, kui paadiga ümber peaksid minema, seega sobivad need eelkõige sõitudeks, kus korduvat kajakiga ümber rullumist ja lainega üle kastetud saamist pigem välditakse.

Materjalivalik ja tugev kihiline ehitus

Üllataval kombel pole kõik kuivülikonnad 100% veekindlad – ning enamikel juhtudel ei peagi olema.

Nailonist kuivülikonnad

Teiste kangastega võrreldes äärmiselt tugevad, rebenemiskindlad ja kauakestvad. Kuna katki rebenenud kuivülikond on külmas vees eluohtlik, oleme otsustanud enda kuivülikonnad just nailonist teha.

Nailoni miinus on aga see, et pika aja peale või tugeva surve all imavad nailonkiud endasse väga aeglaselt vett. See muutub probleemiks siis, kui ülikond on mitmeid päevi järjest märg ning ei saa vahepeal ära kuivada. Näiteks nädal aega paduvihmas matkal olles ilma kuivatamisvõimaluseta.

Vee imavuse vastu aitab mitmekihiline materjal. Meie kasutame kvaliteetset 3-kihilist nailonit, mille vettpidavuse määr on 10’000mm H2O.

Polüestrist

100% veekindlad ning natukene kergemad, kuid tunduvalt hapramad. Seetõttu soovitame polüesterkangast ainult juhul, kui minnakse päevaks-paariks rahulikult aerutama. Kui tahad kindel olla, et süsta metsas tassides oluline turvavarustus oksatüki tõttu katki ei lähe, pead polüestrist loobuma.

Gore-Tex

Kõige kõrgema vettpidavuse ja hingavusega kangas. Gore-Tex on aga litsenseeritud ja brändinimi maksab palju, seega algavad kuivülikonna ’baasmudelid’ 1000€ juurest. Kui soov on tõsiseid ekspeditsioone ette võtta, kus varustuse peale kulutatud raha ei loeta, soovitan igati Gore-Texi. Igal muul juhul peab endalt küsima, milleks ikkagi kuivülikonda tahetakse.

Hingav kuivülikond on oluline

Suvalisest kilest tehtud kombinesoon võib küll 100% veekindel olla, kuid läbimärjaks saad sa ikkagi. Seda juba omaenda higist.

Eks ellujäämissituatsioonis kõlbab kindlasti ka suvaline kilekott, aga nauditav süstasõit unusta mittehingava kuivülikonnaga ära.

Hingavust mõõdetakse sellega, mitu grammi vett ruutmeetri kanga kohta ühes ööpäevas antud materjalist läbi läheb. Meie enda Eestis õmmeldud kuivülikondade hingavuse määr on näiteks 4000g/m2/24h, mis on mõnusaks aerutamiseks täiesti piisav.

 

Seotud tooted